Saue põhjaveereostuse täpset allikat ei õnnestunud tuvastada, sisuline lahendus on elanike ühisveevärgiga liitumine

10.09.2026 | 15:53

Augusti keskel avastati Saue linna loodepiirkonna erakaevudest mikrobioloogiline reostus E. coli bakteriga. Järgnenud nädalatel võeti vee- ja pinnaseproove, kontrolliti reoveesüsteeme ja torustikke ning olukorra hindamisse kaasati Keskkonnaamet, Terviseamet, Päästeamet, AS Tallinna Vesi ja hüdrogeoloog. Ühisveevärgi veest reostust leitud ei ole. Täpset reostusallikat ei ole vaatamata tehtud uuringutele õnnestunud tuvastada.

Saue põhjaveereostuse täpset allikat ei õnnestunud tuvastada, sisuline  lahendus on elanike ühisveevärgiga liitumine 

Augusti keskel avastati Saue linna loodepiirkonna erakaevudest mikrobioloogiline reostus E. coli bakteriga. Järgnenud nädalatel võeti vee- ja pinnaseproove, kontrolliti reoveesüsteeme ja torustikke ning olukorra hindamisse kaasati Keskkonnaamet, Terviseamet, Päästeamet, AS Tallinna Vesi ja hüdrogeoloog. Ühisveevärgi veest reostust leitud ei ole. Täpset reostusallikat ei ole vaatamata tehtud uuringutele õnnestunud tuvastada. 

Olukorra lahendamisse kaasatud Eesti Geoloogiateenistuse hüdrogeoloogi Andres Marandi hinnangul viitab senine info sellele, et reostuse võis põhjustada mitme asjaolu kokkulangemine. Piirkonna pinnases ja pinnalähedases põhjavees oli mikrobioloogilist reostust suure tõenäosusega juba varem. Suvine madal veetase, piirkonna erakaevude tehniline seisukord ja Rauna tänaval tehtud kaevetööd võisid mõjutada vee liikumist pinnases. Samas ei võimalda kogutud andmed  tõendada, et reostuse ja Rauna tänava ehitustööde vahel oleks otsene seos ja reostus pärineks töömaalt. 

Pinnaseproovid ei näidanud üht kindlat reostusallikat 

Võimalike reostusallikate ja riskikohtade kontrollimiseks võttis 2. septembril Eesti Keskkonnauuringute Keskus valla ja Keskkonnaameti tellimusel pinnaseproovid viiest asukohast, kokku kümme proovi. Proovivõtukohad valiti koostöös Keskkonnaameti, vallavalitsuse ja Eesti Keskkonnauuringute Keskusega, keskendudes kohtadele, kus oli toimunud võimaliku riskiga töid või asusid muud tähelepanu vajavad objektid. Üheks proovivõtukohaks oli ka sotsiaalmeedias võimendunud elumaja aadressil Rauna tn 14 esine töömaa. Proovid võeti kuni paekivikihini ehk ligikaudu 1,5 meetri sügavuselt. Pinnaseproovide tulemused ei andnud alust määrata ühte konkreetset reostusallikat. Ühe Keskkonnaameti poolt võetud proovi puhul aadressilt Rauna tn 20 täheldati E. coli taseme tõusu, ekspertide hinnang oli, et see ei ole laiema reostuse põhjustajaks vaid tegemist on lokaalse ja võimalik, et ajaloolise reostusega.  

Märgime veel ära, et Rauna tn 14 väidetava kanalisatsioonitoru leket on uurinud ka Keskkonnaamet. Piirkonnas on tehtud AS Tallinna Vee trasside kaamerauuringud, mis ei ole seal piirkonnas ühtegi katkist toru tuvastanud. Kinnistuomanik kinnitas inspektorile, et juuni alguses oli tehtavate töödega seonduvalt kinnistu sisene kanalisatsioonitoru kaks päeva lahti ühendatud ja kinnistu torust sai valguda pinnasesse reovett mitte rohkem kui paar ämbritäit ehk Rauna 14 sellist reostust kindlasti ei olnud, mis oleks toonud kaasa mastaapse põhjavee reostuse. Seda kinnitasid ka Rauna tn 14 võetud pinnaseproovid. 

Vanemad ja madalamad erakaevud on reostuse suhtes haavatavamad 

Hüdrogeoloogi sõnul on vanemate ja madalamate puurkaevude puhul alati suurem oht, et pinnalähedane reostus jõuab kaevuvette. Kui kaev ei ole piisavalt sügav või korralikult isoleeritud, võib ümbritsevast pinnasest vesi sinna sisse imbuda. 

Paljud piirkonna vanemad puurkaevud on rajatud ajal, mil tänased ehitus- ja veekaitsenõuded veel ei kehtinud. Seetõttu ei saa linnakeskkonnas eeldada, et sellise kaevu vesi vastab joogivee nõuetele. Kui erakaevu vett kasutatakse joogiveena, tuleb selle kvaliteeti regulaarselt kontrollida ning vastutus vee ohutuse eest lasub eelkõige kaevu kasutajal endal. 

Saue valla jaoks on pikaajaline lahendus piirkonna majapidamiste ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Reostuspiirkonna elanikele on liitumist lihtsustatud ning taotlusi menetletakse esmajärjekorras. 

Saue põhjaveereostuse piirkonnas saab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda lihtsamalt 

Tuletame meelde, et Saue põhjaveereostuse piirkonnas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimusi lihtsustatud. Kui kinnistu juures on liitumispunkt olemas, saab liitumistaotluse esitada lihtsustatud korras. Ka neil kinnistuomanikel, kelle juures liitumispunkti veel ei ole, palume avaldus esitada, sest nende juhtumitega tegelevad Saue vallavalitsus ja AS Tallinna Vesi eraldi.  

Täna saame tõdeda liitumisaktiivsuse olulist  kasvu. Vallale laekunud esimesed ca 20 liitumistaotlust.  Vallavalitsuse ametnikud suhtlevad taotlejatega personaalselt ning aitavad vajadusel leida konkreetsele kinnistule sobiva lahenduse, koostada projekti ja selgitada toetuse taotlemise võimalusi. 

Veevarustuse parandamiseks saab taotleda toetust 

Saue vallal on olemas keskkonnareostuse likvideerimise, heakorra tagamise ja elamistingimuste parendamise toetus, mida saab kasutada ka põhjaveereostusest mõjutatud kinnistute veevarustuse parandamiseks.  

Saue vald toetab reostuspiirkonnas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitujaid kuni 5000 euroga, kuid mitte rohkem kui 50% kavandatava tegevuse tegelikust kogumaksumusest. Toetust saab kasutada muu hulgas kinnistusiseste trasside ja liitumispunktide rajamiseks.  Toetust suunatakse eelarveliste vahendite piires esmajärjekorras määruses fikseeritud sihtgruppidele. 

Taotluste hindamisel ja toetuse eraldamisel eelistab Saue Vallavalitsus lastega peresid, toimetulekuraskustega inimesi ja vanemaealisi Saue valla elanikke, võttes arvesse seni tuvastatud reostuse leviala.   

Piirkonnas jätkuvalt kasutamiseks nii tarbevee mahutid kui ka joogivee veevõtukohad.  

Tarbevee mahutid: 

  • Tõkke ja Rauna tänava ristmiku lähedal; 

  • Telje tänaval Tõkke ja Vana-Keila mnt vahel; 

  • Tammetõru tänava ja Rauna tänava nurgal. 

Joogivee veevõtukohad: 

  • Vana-Keila mnt ja Rauna tänava ristmikul; 

  • Töö pst 6a; 

  • Rauna 15; 

  • Tammetõru 68. 

Praegused joogi- ja tarbevee veevõtukohad on ajutine lahendus ning temperatuuri langedes ei ole nende kasutamist võimalik enam samal viisil jätkata. Seetõttu on oluline jõuda võimalikult kiiresti püsiva ja kontrollitud veevarustuseni ehk liituda ühisveevärgiga. 

Vallavalitsus jätkab varem reostunud kaevude seiret ja plaanib võtta uusi veeproove ka kevadel.

21. septembril kell 18.00 toimub Saue Kooli auditooriumis avalik koosolek, kus anname piirkonna elanikele põhjalikuma ülevaate tehtud uuringutest ja nende tulemustest, senistest tegevustest ning edasistest sammudest. Samuti saab kohapeal esitada küsimusi ja arutada tekkinud olukorda.  

Otseviited 

  • Lihtsustatud nõuded ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga liitumiseks Saue linnas 

  • Kinnistusiseste vee- ja kanalisatsioonitorustike ehituse ja rekonstrueerimise soovitatud koostööpartnerid 

Mari Künnapas

open graph imagesearch block image