Ehitamine
Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.
Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega.
Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel
Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise (edaspidi oluline rajatis) ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus.
Kohalik omavalitsus annab projekteerimistingimused hoone või olulise rajatise:
- püstitamiseks või rajamiseks;
- laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust.
Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse:
- hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi;
- et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga;
- üldplaneeringus määratud tingimusi.
Projekteerimistingimustega määratakse asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise:
- kasutamise otstarve;
- suurim lubatud arv maa-alal;
- asukoht;
- lubatud suurim ehitisealune pind;
- kõrgus ja vajaduse korral sügavus;
- arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused;
- maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht;
- ehitusuuringu tegemise vajadus;
- haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted.
Detailplaneeringu olemasolul
Detailplaneeringu olemasolu korral võib kohalik omavalitsus põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, kui:
- detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;
- detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, või
- detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.
Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse:
- hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi;
- et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga;
- üldplaneeringus määratud tingimusi.
Projekteerimistingimusi ei anta:
- detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks,
- üldplaneeringut muutva detailplaneeringu täiendamiseks,
- avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele lisatingimuste andmiseks,
- riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu täiendamiseks.
Projekteerimistingimustega täpsustatakse asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud:
- kasutamise otstarvet, sealhulgas võib täpsustada elamu või büroohoone kasutusotstarvete aluseks oleva krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui vastavad sihtotstarbed on mõlemad varasemalt detailplaneeringus ette nähtud;
- hoonestusala tingimusi, sealhulgas hoonestusala suurendamist, vähendamist, keeramist või nihutamist, kuid mitte rohkem kui 10 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest;
- kõrguse ja vajaduse korral sügavuse muutmist, kuid mitte rohkem kui 10 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest;
- arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke tingimusi;
- maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta;
- ehitusuuringu tegemise vajadust;
- haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtteid;
- planeeringuala hoonestuslaadi, sealhulgas krundijaotust, kui see on seotud ehitusliku kompleksi ehitamisega, tingimusel et ei muutu planeeringualale esialgselt antud ehitusõigus.
Ehitise püstitamine
Ehitusseadustiku lisas 1 toodud ehitiste püstitamiseks on vaja ehitisregistri kaudu taotleda ehitusluba või esitada ehitusteatis.
Tiheasustusalal ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks on üldjuhul vaja koostada detailplaneering. Detailplaneeringu olemasolu saab kontrollida Saue valla Geoinfovärava detailplaneeringute rakendusest.
Kui kavandatav ehitus sobib mahuliselt ja otstarbelt väljakujunenud keskkonda, on võimalik ehitusõigus määrata projekteerimistingimustega.
Hajaasustuses detailplaneeringu koostamise kohustust ei ole ja ehitusõiguse saamiseks on vaja taotleda projekteerimistingimused.
Projekteerimistingimuste taotlus tuleb esitada läbi ehitisregistri.
Ehitise valmimisel on vaja taotleda kasutusluba või esitada kasutusteatis vastavalt ehitusseadustiku lisas 2 sätestatule.
Ehitise laiendamine
Ehitise laiendamine on ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega.
Tulenevalt hoone kasutusotstarbest ja suurusest on ehitise laiendamiseks vaja esitada läbi ehitisregistri ehitusloa taotlus või ehitusteatis. Täpsemalt vaata ehitusseadustiku lisast 1.
Ehitise ümberehitamine
Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:
- muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;
- muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
- paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
- muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
- viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
- taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.
Tulenevalt hoone kasutusotstarbest ja suurusest on ehitise ümberehitamiseks vaja esitada läbi ehitisregistri ehitusloa taotlus või ehitusteatis. Täpsemalt vaata ehitusseadustiku lisast 1.
Ehitise lammutamine
Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.
Tulenevalt hoone kasutusotstarbest ja suurusest on ehitise lammutamiseks vaja esitada läbi ehitisregistri ehitusloa taotlus või ehitusteatis. Täpsemalt vaata ehitusseadustiku lisast 1.
Ehitise täielikuks lammutamiseks ehitusteatise või -loa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva pärast ehitise lammutamist teatise ehitise lammutamise kohta.
Viimati uuendatud 28.02.2024
