Kuidas käituda inimese surma korral?
- Surmaga seotud asjaajamine algab surma fakti registreerimisest ja surmatõendi saamisest, mis on aluseks matustega seotud asjaajamiseks.
- Üldjuhul edastavad tervishoiuteenuse osutajad (kiirabi, haigla, perearst) surma fakti tuvastamisel andmed rahvastikuregistrisse automaatselt ja väljastavad selle kohta ka surmatõendi.
- Kohalik omavalitsus surmasid ei registreeri. Erandjuhtudel saab surma registreerida maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses (Harju maakonnas on selleks asutuseks Tallinna Perekonnaseisuamet).
- Surnult sündinud lapse surma rahvastikuregistris ei registreerita ega väljastata ka surmatõendit. Surma tõendab ja matmist võimaldab surnult sündinud lapse puhul arstlik surmateatis.
- Surmatõendi esmakordne väljastamine on tasuta.
- Läbi tuleks mõelda matmise viis (kirstumatus, tuhastamine) ja asukoht, tseremoonia (kiriklik, ilmalik) ja peiede küsimused.
- Tuleks valida sobiv matusebüroo ja korralda lahkunu transport. Transpordi külmkambrisse organiseerib kas haigla või Sinu valitud matusebüroo, kes tuleb lahkunule koju järele. Planeeri lahkunu jaoks matmise aeg ja koht ning konsulteeri kalmistuga matmise aja ja koha küsimuses.
Loe juurde
Matused
Inimest ei tohi matta enne, kui surm on registreeritud, sest matmine toimub surmatõendi alusel. Vaid surnult sündinu maetakse arstliku surmateatise alusel.
Sõltuvalt inimese tõekspidamistest ja lähtudes kadunu soovidest, võib inimese viimsele teekonnale saatmine toimuda mitmel moel. Kas kirstu- või urnimatusena, usutavade kohaselt või ilmaliku matusetalituse läbiviimise teel.
- Usutavade kohane matusetalitus võib toimuda näiteks pühakojas, kabelis või haual. Sama kehtib ka tuhastamismatuse puhul.
- Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik.
Kuhu lähedane matta?
Saue valla haldusterritooriumil asub kaks kalmistut Nissi ja Laitse kalmistu. Kalmistuid haldab Saue Vallavalitsus.
Nissi kalmistu asub Nissist Pärnu maanteele (Pajakale) suunduva maantee ääres, alevi lõunaküljel, keskusest umbes 1 km kaugusel. Kalmistu algusena märgitakse aastat 1670. Vanemad säilinud hauatähised pärinevad 19. sajandi esimesest poolest.
Maanteelt pääseb keskmise värava kaudu kalmistu keskkohas asuva kabeli ette. Peale selle on kalmistu esiküljel peaväravast kaugemal veel 2 jalgväravat. Kabelihoone on massiivne valgeks lubjatud müüridega neljakandiline kiviehitis.
Laitse Kalmistu asub Kellamäel, Vana-Haapsalu mnt-lt loode poole u 100 m, raadiojaama võrkaia ja uue masti vahel looduslikul künkal. Väiksele kalmistule viib kaseallee.
Kalmistute kontaktid
Laitse kalmistu
Laitse, Saue vald
Kalmistukorraldaja Aivar Murumaa
Telefon 5818 9404.
E-post: [email protected]
Nissi kalmistu
Nissi tee 53c, Riisipere alevik
Kalmistuvaht Rein Tulmin
Telefon: 5559 0766.
E-post: [email protected]
Eesti kalmistute infosüsteemist on võimalik otsida infot paljude kalmistute kohta Eestis. Samuti saate seal suhelda kiirelt ja mugavalt kalmistutega ning leida iga kalmistu kohta andmed ja e-teenused, mida konkreetne kalmistu on pidanud vajalikuks avada. Alustamiseks valige kaardilt otsitava kalmistu piirkond.
Matusetoetus
Matusetoetust makstakse Saue valla elaniku surma korral isikule, kes esitab vallavalitsusele taotluse. Taotleja ei pea olema Saue valla elanik. Matusetoetust on õigus taotleda kuni kuus kuud pärast isiku surma. Matusetoetuse suurus on 250 eurot.
Matusetoetuse taotlust saab täita SIIN.
Kuidas leinaga toime tulla?
Olgugi surm elu loomulik osa, kaasneb kaotusega valu ja lein, millega on sageli keeruline üksi toime tulla. Lein on loomulik reaktsioon kaotusele lähedase inimese surma korral või muudele kaotustele elus (lemmiklooma kaotus, suhte lõppemine, perest või sõpradest lahkumine, lootuste purunemine jne).
Leinanõustamine toetab inimesi, kes on kogenud oma elus kaotust ning tunnevad, et vajavad abi kogetuga toimetulekuks ning elumuutustega edasiminekuks. Leinaja vajab professionaalset sekkumist siis, kui lein hakkab segama tema igapäevast tegevust nagu koolis või tööl käimine, otsuste tegemine, korrapäraselt magamine ning söömine.
Leinanõustaja tegeleb inimestega nii individuaalselt kui grupis. Leinanõustaja kaasatakse ka juhtudel kui on vaja tegeleda eelleinaga ja hangunud leinaga.
Kui vajad küsimustele vastuseid...
Ainult erandjuhtudel ei edasta meditsiiniasutus surma kohta rahvastikuregistrisse automaatselt andmeid. Sellisel juhul ei väljasta arst ka surmatõendit ja lähedastel tuleb surma registreerimiseks seitsme päeva jooksul alates surmapäevast või surnud inimese leidmise päevast esitada maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele avaldus. Avalduse võib täita ka perekonnaseisuasutuses kohapeal.
Surm registreeritakse kolme tööpäeva jooksul pärast avalduse laekumist.
Surma registreerimiseks perekonnaseisuametis tuleb esitada: surmateatis, politseiasutuse teatis või kohtuotsus surma tuvastamise või surnuks tunnistamise kohta ning avaldaja isikut tõendav dokument.
Surma saab registreerida abikaasa, sugulane, hõimlane, lahkunuga koos elanud isik, tervishoiuteenust osutava asutuse juht, politseinik või muu isik, kellel on andmeid inimese surma kohta.
Eesti kodaniku surm on vaja kõigepealt registreerida välisriigi vastavas ametiasutuses surmatõendi saamiseks.
Välisriigis väljastatud surmadokument peab olema kas eesti-, inglise- või vene keeles. Mõnes muus keeles väljastatud dokument peab olema vandetõlgi poolt tõlgitud, misjärel tuleb dokument lasta kinnitada apostilliga (v.a. juhul, kui see on juba CIEC vormil).
Surmadokument ning vajadusel selle tõlge tuleb esitada kohalikule omavalitsusele, kus surma puudutavad andmed kantakse rahvastikuregistrisse. Seda tuleb teha ka juhul, kui surnu maetakse välisriiki.
Loe täpsemalt
Eestis surnud välisriigi kodaniku surmast teavitatakse surnu kodakondsusriigi välisesindust.
Lahkunu lähedastele väljastab surma fakti tuvastanud tervishoiuasutus esmase eestikeelse surmatõendi juhul, kui välisriigi kodanikul on olemas Eesti isikukood. Kui välisriigi kodanikul Eesti isikukood puudub, väljastab tervishoiuasutus lahkunu lähedasele eestikeelsed surma fakti ja surma põhjust fikseerivad surma dokumendid.
Juhul kui osutub vajalikuks esitada surmatõend lahkunu kodakondsus- või elukohariigi (näiteks kui isik viibis Eestis ajutiselt) asutusele, saavad surnu lähedased taotleda Eesti maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest surmatõendi inglise, saksa või prantsuse keeles või rahvusvaheliselt tunnustatud vormidel (CIEC, tõend koos mitmekeelse standardvormiga). Korduva surmatõendi eest tuleb tasuda riigilõiv.
Kui lahkunu lähedastel on soov surnukeha või surnu tuhka sisaldav urn toimetada teise riiki, lähtutakse transpordil sihtriigi nõudmistest ning ühendust tuleb võtta selle riigi Eestis asuva välisesindusega või välisministeeriumiga. Surnukeha või urni piiriülese transpordi korraldamise ning hinnanguliste transpordikulude kohta saab infot matusebüroodest.
Rahvastikuregistrist on võimalik surmainfo küsimise teenusega pärida infot, kas inimene on surnud. Päringu tegemiseks on vaja teada inimese isikukoodi või nime (soovi korral ka sünniaega). Surmainfo (kuupäev) väljastatakse pärast 01.07.2010 surnud inimeste kohta.
Kui andmed isiku surma kohta on edastanud rahvastikuregistrisse tervishoiutöötaja, saab lahkunu lähedane esmase surmatõendi arsti käest. Ainult erandjuhtudel, kui surma registreerib perekonnaseisuasutus, annab esmase surmatõendi perekonnaseisuasutus.
Surmatõendi esmakordne väljastamine on tasuta.
Surnult sündinud lapse surma rahvastikuregistris ei registreerita ega väljastata ka surmatõendit, surma tõendab ja matmist võimaldab arstlik surmateatis.
Juhul kui olete surmatõendi kaotanud või vajate seda välisriiki esitamiseks võõrkeeles (inglise, saksa, prantsuse keeles; koos mitmekeelse standardvormiga või CIEC-vormil), saate uue korduva tõendi taotleda, esitades avalduse teile sobivale maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele või Eesti välisesindusele.
Tõendi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivu suurus kohalikust omavalitsusest väljastatava tõendi eest on 10 eurot, Eesti välisesindusest väljastatava tõendi riigilõiv on 20 eurot. Mitmekeelse standardvormi väljastamise eest koos surmatõendiga tuleb tasuda riigilõivu 20 eurot dokumendi eest. Täpsema info saamiseks võtke ühendust teile sobiva maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse või Eesti välisesindusega.
Õigusaktid
Viimati uuendatud 06.06.2024
