Rahvakeeli nimetatakse seda muudatust Robin Hoodi seaduseks, sest sellega jagatakse justkui jõukamate omavalitsuste tulumaks ümber vaesematele omavalitsustele. Saue vald leiab, et muudatus on põhiseadusega vastuolus ja toob kaasa ebavõrdsust.
Mida seadusemuudatus ette näeb?
2024. aasta suvel vastu võetud tulumaksuseaduse muudatusega suunatakse alates 2025. aastast järk-järgult kiiresti kasvavatelt omavalitsustelt, sh Saue vallalt, osa tulubaasi ümber aeglasemalt kasvavate või kahaneva elanike arvuga omavalitsuste kasuks. Seaduse eesmärk on vähendada regionaalset ebavõrdsust ja valglinnastumise mõju. Eelistatud on piirkonnad, kus on rohkem eakaid ja vähem tööealisi elanikke. Aastatel 2024–2029 vä- heneb Saue valla tulubaas muudatuste tulemusena ca 2 miljoni euro võrra aastas.
Reformi mõju on ebaproportsionaalne
Saue vallavanem Andres Laisk rõhutas riigikohtu arutelul, et kiiresti kasvavatel omavalitsustel, nagu Saue vald, on juba täna suured kulud lasteaedadele, koolidele ja taristule. Laisa sõnul ei saa eeldada, et kiiremini kasvava tulubaasiga omavalitsustel oleks liigset raha, mida võiks teistesse piirkondadesse ümber jagada. Reform ei arvesta absoluutselt sellega, et kasvamisega kaasneb ka kulubaasi ja investeeringute vajaduse kasv, mis on tulubaasi kasvust kiiremgi. Sisuliselt investeerime üle majandustsüklite tasuvusajaga umbes 20 aastat. Selleks ajaks kasvavad lapsed suureks ja keskmise pere maksupanus ületab kulutused neile. Valla hinnangul võib tulubaasi kärbe tähendada, et järgmisel kümnel aastal jääb vallal saamata üle 12 miljoni euro. See seab ohtu nii valla arengu kui ka võime täita seadusega pandud kohustusi.
Analüüsi puudumine ja põhiseaduslikud probleemid
Saue Vallavolikogu esitas 28. novembril 2024 riigikohtule ametliku taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve teostamiseks. Taotluses palub vald tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks 2024. aasta juulis vastu võetud ja augustis välja kuulutatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse § 1 („Tulumaksuseaduse muutmine“) või § 2 („Seaduse jõustumine“). Volikogu hinnangul tugineb seadus valedel eeldustel ja moonutatud faktidel. Samuti puudub analüüs selle kohta, kas ja kuidas aitab muudatus kaasa kõikide omavalitsuste jätkusuutlikkusele. Vallavolikogu rõhutab, et tulubaasi vähendamine ei arvesta kohustuste ja kulude proportsionaalset kasvu kiiresti arenevates piirkondades. Volikogu seisukoht on, et muudatus rikub kohalike omavalitsuste rahastamissüsteemi stabiilsust, autonoomiat ning võrdse kohtlemise põhimõtet. Samuti ei ole seaduseelnõus analüüsitud, kas muudatus reaalselt aitab aeglasemalt arenevaid piirkondi.
Valitsus ja riigikogu: kõik peavad panustama solidaarselt
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann märkis, et Saue vald on ise suunanud oma arengut tööealiste elanike juurde meelitamise suunas, mis kasvatab küll maksutulu, aga toob kaasa ka suuremad kulud. Ta leiab, et uus süsteem aitab tasakaalustada tulude jagamist nende piirkondade kasuks, kus töötavaid elanikke on vähem. Valitsuse esindaja Andrus Jõgi lisas, et omavalitsustel tuleb kohaneda muutuva ajaga ja vajadusel oma eelarvet ümber kujundada. Tema sõnul mõjutavad omavalitsuste rahalist seisu mitmed tegurid, mitte ainult seadusandlikud muudatused.
Õiguskantsler: vajame tasakaalustatud ja andmepõhist lähenemist
Õiguskantsler Ülle Madise ei võtnud taotluse osas lõplikku seisukohta, kuid rõhutas, et oluline on hinnata, kas omavalitsusele jääb pärast muudatusi piisavalt vahendeid nii kohustuslike ülesannete kui ka kohaliku elu arendamise jaoks ning vabatahtlike tegevuste rahastamiseks. Oluline küsimus, mida riigikohtunikud ka istungil tõstatasid, oli see, kui palju peaks siis omavalitsusele jääma vaba raha või taskuraha, nagu seda istungil hellitavalt nimetati. Valla esindajad väljendasid, et see võiks olla vähemalt 20% kogu eelarvest, aga siinkohal on olulised jälle detailid. Ministeeriumi ja riigikogu esindajate arvates mahuvad vabade vahendite alla kõik rahalised panused, milleks seadus otseselt omavalitsust ei kohusta. Näiteks õpetajatele makstav palgalisa võrreldes riikliku miinimumiga, lasteaia kohatasu soodustused, kõik vabatahtlikud sotsiaaltoetused, kogu kultuuri ja spordivaldkonna tegevuse toetamine. Meie arvates on nende hulgas siiski kulutusi, mille osas meil valikut ei ole. Madise sõnul ei tohiks arengukavade prognoosidest teha liiga jäiku järeldusi, sest elu võib muutuda. Samas peab tema hinnangul otsus looma aluse läbipaistvamale ja õiglasemale rahastussüsteemile tulevikus.
Lõplik otsus tuleb loodetavasti juuni lõpuks
Riigikohus loodab langetada otsuse hiljemalt 2025. aasta juuni lõpuks. See otsus saab oluliseks suunanäitajaks edasistele rahastuse muutustele kõigi Eesti omavalitsuste jaoks. Saue vald seisab selle eest, et omavalitsuste rahastamise muudatused ei sünniks kiirustades ega ebapiisava analüüsi põhjal ning et kõigil omavalitsustel oleks võimalik täita oma ülesandeid sõltumata sellest, kui kiiresti nende elanike arv kasvab.
Materjalid
Olemasolevate materjalidega saab tutvuda siin.
