Saue Vallavalitsuse kriisikomisjon
Saue Vallavalitsuse 22. jaanuari 2020 korraldus nr 96 "Saue valla kriisikomisjoni moodustamine".
Komisjoni tööd korraldab abivallavanem Heino Märks.
Kriisikomisjoni liikmed:
-
Esimees: vallavanem Andres Laisk
-
Esimene aseesimees: abivallavanem Heino Märks
-
Teine aseesimees: abivallavanem Kalle Pungas
-
Vallasekretär: Kirsti Saar
-
Kriisivalmiduse spetsialist: Gert Gregor Källo
-
Keila päästekomando pealik - Taavi Kaarmaa
-
Asendusliige: Priit Orusalu – Keila päästekomando meeskonnavanem
-
Saue valla piirkonnapolitseinik - Taavo Soodla
-
Saue valla piirkonnapolitseinik - Jarmo Mõttus
-
Kaitseliidu Harju maleva rühmavanem - Einar Alliksaar
-
Kaitseliit - Andres Hairk
-
Vabatahtlike päästekomandode koordinaator - Riho Juurik
-
Majandusosakonna juhataja Silver Libe
-
Teedespetsialist Indrek Brandmeister
-
Teedespetsialist Gerhard Tints
-
Vallavarahalduse juhataja Virko Kolks
-
Vallavarahalduse töödejuhataja Kalev Israel
-
AS Kovek juhatuse liige Aare Sõer
-
Sotsiaalosakonna juhataja Elmet Puhm
-
Saue Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist Liis Tooming
-
Avalike suhete juht Paula Johanna Rõuk
-
Kommunikatsioonijuht Mari Künnapas
-
Arendusosakonna juhataja Indrek Eensaar
-
Vallavolikogu aseesimees Eero Kaljuste
-
Haiba halduskeskuse juhataja Eva Puusta
-
Riisipere halduskeskuse juhataja Peedo Kessel
-
Saue Vallavolikogu liige Arnold Õispuu
-
Kogukondade komisjoni liige Ander Sule
-
Saue Vallavolikogu elukeskkonnakomisjoni liige Margit Mitt
-
Saue vallavolikogu liige Riho Johanson
Kriisiolukorra partner
-
Astro Service OÜ
-
Atto talu FIE (Maidla)
Olulised veebilehed
Riigikantselei - ajakohaselt selgitatud riigikaitselisi, riigi julgeoleku ja avaliku korra vastu suunatud ohtusid. Samuti tsiviilkriise - epideemia, loodusõnnetus, tehnoloogilised õnnetused - põhjustada võivaid sündmusi.
Elektrilevi katkestuste kaart - kajastab Elektrilevile teadaolevaid rikkeid. Kui on elektrikatkestus, aga kaardil puudub selle kohta info, siis anna sellest Elektrilevile teada MARU rakenduses või helistades numbril 1343.
Transpordiameti liiklusinfo rakendus Tark Tee - annab teekasutajatele infot liikluspiirangute, teetööde ja teeolude kohta. Tark Tee aitab planeerida ohutumat ja efektiivsemat teekonda.
Tuule suunda ja kiirust prognoosiv kaart
Äikesekaart reaalajas
Eesti tuleohukaart
Avariitanklad kriisiolukorras mootorikütustega varustamiseks
Eesti välisõhu kvaliteet (Eesti Keskkonnauuringute Keskus)
Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosid ja hoiatused
Käitumisjuhised kriisiolukordadeks
Käitumisjuhised kriisiolukordadeks leiab veebilehel www.olevalmis.ee. Lehel orienteerumise lihtsustamiseks on oluline allpool linkidena välja toodud.
Käitumisjuhised on kättesaadavad eesti, inglise ja vene keeles. Keelevalik tuleb teha lehekülje ülaservas ja avanebki veeb täies mahus võõrkeelsena. Käitumisjuhised leiab ka tasuta nutirakendusest „Ole valmis", mida on võimalik kasutada offline'is ehk ka siis, kui elektrit ei ole, kui see on juba eelnevalt nutiseadmesse alla laetud.
Avalikkuse ohuteavitus
Ohuolukorras on oluline, et info jõuaks inimesteni võimalikult kiiresti. Lisaks meediakanalitele antakse ohuolukorrast inimestele teada ohusireenide ja SMS-teavitusega. Oluline on võtta hoiatusi alati väga tõsiselt ja järgida ametlikke juhiseid. Et ohuteavitus sinuni jõuaks, hoia end uudistega kursis, soeta patareidel töötav raadio, et saaksid infot ka olukorras, kus elektroonsed kanalid ei tööta, tutvu ohuteavituse märguannete tähenduste ja käitumisjuhistega ning jälgi kriisiolukordade lahendamist juhtivate asutuste sotsiaalmeediakanaleid, et neilt ohu korral kohe teateid saada.
Kuidas valmistuda kriisiolukordadeks eramajas, korteriühistus, kogukonnas?
Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi inimesteni. Kriisideks valmistumisel on koostöö naabrite ja kogukonnaga oluline. Rääkige läbi, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju igapäevaelule, kuidas nendeks ühiselt valmistuda, kuidas erinevate ohtude korral käituda, et vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saada. Kriisi alguses võtab asjade ümberkorraldamine aega. Selleks, et oleksite valmis hakkama saama vähemalt nädala, varuge koju piisavalt joogivett, toitu, ravimeid ja sularaha. Seejuures soetage toiduaineid, mida sööte tavaolukorraski, mis ei rikne kiiresti ja säilivad ka toatemperatuuril. Osa toitu võiks olla söödav valmistamata, nagu konservid, kuivikud, küpsised, pähklid, kuivatatud puuviljad, müslibatoonid, maiustused jne.
Käitumisjuhised kriisiolukordadeks
Elutähtsate teenuste katkemiseks valmistumise kontroll-leht korteriühistu juhatusele
Kuidas planeerida ja hoiustada oma koduseid varusid?
-
Mõtle läbi, milliseid vahendeid ja varusid vajab su pere, et iseseisvalt ühe nädala jooksul hakkama saada.
-
Veendu, et sul oleks kodus oma perele piisavas koguses joogivett, ravimeid ja toitu vähemalt seitsmeks päevaks ning hoia neid toiduaineid pidevas ringluses.
-
Hoia osa evakuatsiooniks vajalikest vahenditest autos (mobiiltelefoni autolaadija, teedeatlas, lumelabidas, soe tekk jms.)
-
Auto kütusepaak hoia võimalusel alati pooltäis. Tee selgeks, millistest tanklatest saab elektrikatkestuse korral kütust.
-
Mõtle läbi, kus ja kuidas varusid hoida, et need oleksid lihtsasti kättesaadavad sulle ja sinu lähedastele.
Kriisiinfokeskused ehk kerksuskeskused
Kerksuskeskus on kriisiolukorra ajal avatav info- ja teeninduspunkt ehk kriisiinfokeskus. Kerksuskeskuste ülesanne on eluks vajalike teenuste, nagu näiteks joogivee ja kanalisatsiooni, kaugkütte või elektri ulatusliku katkestuse korral linnaelanikele pakkuda esmavajalikke teenuseid ja abi.
Näiteks:
-
info ja juhiste saamine tekkinud olukorra ja selle lahendamise kohta
-
mobiiltelefoni ja teiste väiksemate seadmete laadimine
-
joogivee saamine
-
toidu soojendamine jmt.
Kui peaks tekkima vajadus avada Saue vallas kerksuskeskus(ed), siis kasutatakse selleks valla hooneid. Valla kriisivalmiduse planeerimisel on valla erinevates piirkondades selleks otstarbeks arvestatud üle kahekümne erineva hoone. Olukorras, kui vald avab kerksuskeskuse, siis tuleb selle kohta informatsioon, millisel aadressil keskus avatakse. Iga kriisi puhul ei pruugita avada koheselt kerksuskeskusi, vaid lähtutakse olemasolevast olukorrast.
Saue valla kriisiinfokeskused ehk kerksuskeskused avatakse vastavalt vajadusele järgmistes kohtades:
Laagri kultuurikeskus, Saue noortekeskus, Haiba rahvamaja, Riisipere kultuurimaja, Hüüru seltsimaja, Vanamõisa vabaõhukeskus, Ääsmäe külakeskus, Maidla seltsimaja, Tuula külakeskus, Laitse seltsimaja, Ellamaa rahvamaja, Turba kultuurimaja, Lehetu külakeskus.
Saue valla evakuatsioonikohad
Hädaolukorra seadus paneb omavalitsustele tõsised ülesanded kriisideks valmistumisel, mis puudutavad eeskätt elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamist ja elanike teavitamist. Elutähtsad teenused, mille toimepidevuse või taastamise eest hädaolukorras koostöös ettevõtetega vastutavad kohalikud omavalitsused, on kohalike teede läbitavus, vesi, kanalisatsioon ja küte. Ohuolukorras on hästi oluline jälgida valla kommunikatsiooni, milline evakuatsioonikoht avatakse. Saue vallas on 22 evakuatsioonikohta.
Varjumine
Avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohu hetkel viibivad linnatänaval. Need, kes ohuhetkel viibivad töökohal või kodus, peaksid paigale jääma ja leidma varjumiseks akendeta ruumi või keldri. Varjumiseks sobivad näiteks majade keldrid ja maa-alused parklad. Avalike varjumiskohtade hoonete sobivust ja tehnilist seisukorda kontrollivad Päästeameti inspektorid. Lisaks sõjalisele ohule võib varjumine vajalikuks osutuda erakorraliste ilmastikuolude või ulatusliku õhusaaste korral. Päästeametil on koostöös Maa-ametiga valminud kaart, kuhu on märgitud avalikud varjumiskohad. Praeguseks on tähistatud veidi üle 100 avaliku varjumiskoha.
Last updated: 18.03.2026
